ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi 2022. aasta e-kaubanduse nädal peeti Genfis 25.–29. aprillil. Fookuses oli COVID-19 mõju digitaalsele transformatsioonile ning sellele, kuidas e-kaubandus ja sellega seotud digitehnoloogiad saavad taastumist soodustada. sellest koosolekust.Värskeimad andmed näitavad, et vaatamata piirangute leevendamisele paljudes riikides jätkas tarbijate e-kaubanduse tegevuste kiire areng 2021. aastal märgatavat kasvu, millega kaasneb märkimisväärne kasv internetimüügis.
66 statistiliste andmetega riigis ja regioonis kasvas Interneti-ostlemise osakaal internetikasutajate seas 53%-lt enne epideemiat (2019) 60%-ni pärast epideemiat (2020-2021).Siiski on riigiti erinev, mil määral on epideemia kaasa toonud veebiostlemise kiire arengu.Enne epideemiat oli paljudes arenenud riikides e-ostlemise tase suhteliselt kõrge (rohkem kui 50% Interneti-kasutajatest), samas kui tarbijate e-kaubanduse levik enamikus arengumaades oli madal.
E-kaubandus arengumaades kiireneb.Araabia Ühendemiraatides on veebist ostlevate Interneti-kasutajate osakaal enam kui kahekordistunud – 27%-lt 2019. aastal 63%-ni 2020. aastal;Bahreinis on see osakaal kolmekordistunud, 2020. aastaks 45%ni;Usbekistanis kasvas see osakaal 4%-lt 2018. aastal 11%-le 2020. aastal;Tai, kus enne COVID-19 levikut oli tarbijate e-kaubanduses kõrge levik, kasvas 16%, mis tähendab, et 2020. aastaks ostavad enam kui pooled riigi Interneti-kasutajatest (56%) esimest korda veebist. .
Andmed näitavad, et Euroopa riikidest oli suurim kasv Kreekas (kasv 18%), Iirimaal, Ungaris ja Rumeenias (mõlemad 15%).Selle erinevuse üks põhjus on see, et riigiti on suured erinevused digiteerimise tasemes, aga ka võimes kiiresti digitaaltehnoloogia poole pöörduda, et vähendada majanduslikku kaost.E-kaubanduse arendamisel vajavad tuge eelkõige vähim arenenud riigid.
Postitusaeg: mai-18-2022